Tallinna Tehnikaülikooli bakalaureuseõppes viiakse läbi uuringut geneetiliselt muundatud toiduainete kohta.
Antud küsimustik on koostatud selleks, et välja selgitada, kui suur on eestlaste teadlikkus geneetiliselt muundatud (GM) toiduainetest ja nende levikust Eestis.
GM organismid on organismid, kelle pärilikkus-tegureid on muundatud viisil, mida looduses ei esine. Sellist valitud geenide viimist ühelt organismilt teisele, nimetatakse geenitehnoloogiaks. See tehnoloogia võimaldab üksikuid valitud geene ühelt organismilt teisele üle kanda ning seda ka mitte-sugulasliikide vahel (ka loomadelt taimedele). Niisuguste meetodite abil luuakse GM taimi, mida seejärel kasvatatakse GM toiduainete saamiseks. Geenitehnoloogia abil saab muuta taimi pestitsiidide, herbitsiidide, külma, põua, viiruste ja paljude muude kahjulike välismõjude vastu resistentseks.
Kahjuks ei ole GM toiduainete riskide hindamisel läbi viidud piisava ulatusega uuringuid, et kindlalt väita, et GM organismid on looduskeskkonnale, loomadele ja inimestele täiesti ohutud. Seni on Euroopa Liit kehtestanud GM toiduainetele moratooriumi. Euroopa Liidus lubatakse kasvatada ja turustada inimtarbeks vaid maisi ja sojauba ning GM toiduained peavad olema vastava märgistusega. Riikides, kus GM põllumajanduskultuure laialdaselt kasvatatakse (USA, Argentiina) on see vähendanud farmerite tulusid ja suurendanud sõltuvust seemne- ja väetisetööstustest.
GM organismide puhul teeb muret ka nende võime keskkonda pääseda ja võimalus, et nad annavad töödeldud geene edasi keskkonda kuhu nad satuvad. Oluliseks ohuks on ka bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Kui tootjatele on GM põllumajandustaimede kasutamine toonud mõningatel juhtudel (küll vaieldavat) majanduslikku kasu, siis ainsaks praktiliseks efektiks tarbijaile on pahatihti elukvaliteedi langus, mille on põhjustanud mure GM põllumajandustoodangu ohutuse pärast.

Küsitlus on anonüümne ja vastuseid töödeldakse üldistavas vormis.