1) Edu Sulle!
Oleksid v6inud ka küsida, kuidas inimesed oma kehaga, mitte ainult kehakaaluga rahul on.
2) Palun Diana:D
3) Hea küsitlus.
4) a
5) ma pole kunagi jälginud kaalu ega pidanud dieete,olen juba loomulikult peenike ja selle üle uhke
6) Ma just realiseerisin, et mul on tõsised söömishäired
7) mõnele küsimusele oleks soovinud Jah/Ei asemel vastata vastusevarjandiga "mõnikord".
8) Tore küsitlus aga 1 natuke häiriv viga oli sees- eeskujusi= eeskujusiD. Mitte pahaga, lihtsalt jäi silma :)
9) Mul oli anoreksia. Langetasin täpselt 50% oma kehakaalust, mis teeb kokku üle 30 kg. See oli lihtsalt jubedaim aeg mu elus. Mitte keegi ei suhelnud minuga ja ega ma teistega ka suhelda ei tahtnud, kõht oli koguaeg tühi, kõik riided olid suured, tohutu külmatunne, päevad jäid ära ja üldse tiirles kogu elu ainult toidu ümber. Minu kaal oli nii madal, et oleksin võinud ühel hetkel lihtsalt kokku kukkuda ja saada näiteks südamerabanduse, kuid viimasel hetkel saatis perearst mu ruttu haiglasse, kus hakkasin kiiresti kosuma ja saama psühholoogilist abi. See kõik toimus eelmine aasta ja nüüdseks olen saanud kehakaalu normaalseks ja ka psüühika enam vähem, kuid natuke teistsugused mõtted seoses söögiga on siiski jäänud. Sellist haigust ei soovi isegi mitte kõige hullemale vaenlasele!
10) :)
11) Kes osadele viimastele küsimustele jah vastavad tuleks psühholoogi juurde saata.
12) .
13) Soovin siiralt, et noored ei peaks oluliseks sarnanema stereotüüpsele massipsühhoosile, et kõik peavad uskumatult saledad olema.
14) -
15) Ei soovi
16) minu söömishäire sai alguse söögilauas, kui minu vanaema suguvõsakokkutulekul lihtsalt tõusis püsti, naeris ja näitas minu pihta sõrmega, et vaadake missugune paksuke seal sööb. See naer jääb mulle vist igaveseks hinge. Nüüd on sellest möödas kolm aastat ning sõda alles käib. Ma olen nii mõnegi lahingu võitnud oma mõistuse vastu, kuid samas on ette tulnud mitmeid kaotusi. Tean, et sellest nõiaringist pääsemiseks on vaja võita oma mõistuse vastu sõda, mitte lihtsalt lahing.
17) olen viibinud nooruses anoreksia pärast haiglas.
18) Olen buliimiat põdenud üle 10 aasta. Käinud ka ravil, aga abi pole saanud
19) Söön ehk näksin midagi tihti, sest enesetunne on halb. Söömise hetkel ja mõni aeg peale söömist on hea olla, ei iivelda jne. See harjumust on jäänud külge raseduse ajast, mil oksendasin 6 kuud järjest ja ainuke variant natukene iiveldust vältida oli pidevalt millegi söömine.
20) Pole midagi lisada
21) :)
22) Head küsimused, panid mõtlema.
23) Palun!
24) Tore oli aidata!
R.
25) Kõik küsimused, mis olid minevikuvormis "kas sul on olnud?" vastasin jaatavalt, sest kunagi on mul olnud toitumisega probleeme. Sõin pidevalt emotsioonidest lähtuvalt. Mul esines õgimisprobleeme. Suutsin 10-20 kilo mõne kuuga alla võtta, kuid umbes poole aasta pärast kaalusin taas sama palju või isegi rohkem.
Peale seda, kui hakkasin tegelema oma harjumuste ja mõttemustrite muutmisega, ei ole mul enam toidu suhtes nii haigeid mõtteid. Söön normaalselt ja minu kaal on 1,5a jooksul langenud 20kg. Usun, et langeb ka edaspidi ning, et selle uue meetodiga olen pääsenud pidevast yoyo efektist.
Kaalukate Potsataja :)
26) Küsimusele 14 vastasin eitavalt, sest kontekstina tundus sõnale dieet kui vabatahtlik enesepiiramine. Samas olen "dieedil" selle sõna ÕS tähenduses alati - tsöliaakia haiged ei saa süüa teravilja (nisu, oder, rukkis) ning tavainimese söömisest eristab mind nende toiduainete välistamine menüüst.
27) Kõik persoonid on erinevad :)
28) Ei soovi midagi lisada
29) Diana, oled tubli!
Mul on oma arvamus söömishäirete kohta. Juhul, kui inimene ei sõprusta oma peaga, laseb end lõdvaks ja otsib süüdlast mual, mitte enda sees, siis kohe tulevad erinevad häired. Kasinos mängimine, suitsutamine, alkohool, uimastid, bulimia, anoreksia see kõik on psüühika haigused, milledes inimene ise on süüdi.
Ma ei poolda arvamust, et keegi teine on süüdi, et mu nabrinna, näiteks, on kohutavalt paks.
Edu sulle.
Tanja
30) Edu lõputööl ;)
Steve
31) Olen anoreksiat "põdenud" ja võin öelda, et sellest on võimalik omal käel välja tulla. Aega võtab, aga asja saab
Põhjustajaks oli minul mõnitamine koolis ja isa surm. Peale isa surma ei söönud ma šoki tagajärjel kuu aega ja siis avastasin, et olen päris palju alla võtnud. Seega otsustasin seda veel teha. Rumal tegu, aga samas hindan oma tervist praegu kõvasti rohkem.
32) Küsitlus on suuresti ülekaalu teemal... ka alakaal on probleemiks
33) head isu!
34) Söömishäirest peab lahti saama!
35) Söömishäired on inimese peas kinni!
36) Lisaks ehk nii palju, et ma TEAN (mul on diagnoositud) liigsöömishäire. Praegu ei ole kaugeltki kõige hullem periood ...
Küsimustiku kohta nii palju, et kuigi see on üldiselt vormistatud viisakalt ja korrektselt, võiks sellest ikkagi ilmneda, millise kooli jaoks täpselt toda lõputööd tehakse ja kes see küsitleja on. Muidu aga edu!
37) Meedia rõhutab kogu aeg, et täisväärtuslik naine on imepeenike.
38) Edu! ;) Mul oli 2 aastat tagasi suuured söömishäired, hea et sellest välja tulin.. Votsin paju alla ning tegin trenni ka..loodan et see kehakaal tagasi ei tule..Tuleb liikuda ja toituda vajalike toitainetega Muidu keerame oma tervise tuksi :)
39) Suhteliselt uurimata valdkond minu arust on - stressisöödikud, ehk siis inimesed kes pingelises olukorras või vihastades hakkavad kontrollimatult õgima. Aga katsu sa tänapäeva ühiskonnas olla kogu aeg täiesti stressivaba.
40) tundub et olen söömissõltlane- kui olen sööma hakanud siis ei suuda lõpetada,kui aega on süüa ja olen üksinda.
Igaljuhul mida hiljem hommikul söön ,seda väiksem on päevane kogus. Väljaarvatud sellised töised päevad .kus on nii kiire et pole enne hilisõhtut võimalust toidu lähedusse sattuda- siis söön kindlasti hommikusööki.
41) Edu uurimistöö kirjutamisel!
42) Ühtegi tarka kommentaari söömishäirete kohta pole . Küll aga jään ootama antud küsitluse kokkuvõtet .
43) Ilmselt on kogu testi tulemused jahmatavad, kuna ise tean tõeliselt palju inimesi kes jälgivad kaalu või pole sellega lihtsalt rahul. Suurima töö on minu jaoks siiski ära teinud meedia, ükskõik kas keegi tunnistab seda endale. Ning uuemad generatsioonid kes peale sünnivad, eriti tüdrukud, saavad juba noorelt tõuke oma hooletutelt emadelt, kes räägivad laste ees mismoodi nad paksud on jms, kuid lapsed teevad siit omad järeldused.
Parimat Teie uurigu tegemisel!
44) Olen 10 aastat buliimik. kahjuks ei saa sellest hädast kuidagi üle.
45) pole midagi lisada.
46) Hoia kõva!!
47) Ei ole midagi lisada :D:D
48) Ma arvan, et söömisega on tänapäeval palju probleeme. Isiklikult enda puhul arvan, et toitun lihtsalt valesti ja kipun ülesööma.
49) Küsimustik tunduks kindlasti usaldusväärsem, kui alguses või lõpus oleks tutvustus, et kes ja mis asutuse poolt küsitlust läbi viib. Samuti tagasisside võimalus.
50) Alates 18ndast eluaastast on mul olnud tõsiseid tõitumishäireid. Pikki aastaid buliimia. Viimase 4 - 5 aasta jooksul olen paranenud, mul ei ole otseseid toitumishäireid, kuid kaal jääb minu jaoks arvtavasti elu lõpuni kinnisideeks. Hetkel soovin langetada oma kaalu 52 kilo peale, kuid kindlasti mitte enam nii radikaalsete meetotidega kui endistel aegadel.
51) olen 5a olnud buliimik, enne seda paar aastat anorektik
52) Tegemist on minu puhul pigem kinnisideega. Olen uhke ja samas väga enesekriitiline inimene.
53) olen veidi alakaaluline ja tunnen vahepeal end alaväärsena.
54) ...
55) Olen olnud kümmekond aastat tagasi kimpus söömishäirega, praeguseks kõik korras.
56) ma tean, et mul on söömishäired ja ma tegelen nendest vabanemisega
57) Olen olnud buliimik, nüüd pean ennast tervenenuks.
58) Küsimustele vastasin üldiselt. Tahtlikku toiduväljutamist on olnud vaid kord elus. Üldiselt ei suudaks ma seda tahtlikult teha pärast söömist.
Oleks huvitav uuringu tulemustest kuskilt avalikult lugeda.
Aitäh!
59) Lapsevanematele tuleks rõhutada seda, et lapse söömishäired, suur kehakaal jms võivad alguse saada juba sellest, et last sunnitakse sööma, kui ta ei taha, ja alati kiidetakse söödud koguse eest. Mõni laps võib hakata sööma selle pärast, et kiitust saada.
60) Pooldan kaalu hoidmisele ja langetamisele trenni ja rohkem tervislikumat toitu ja seda võiksid ka need pooldada, kes end pidevalt näljutavad. Liiga kõhn olla on sama eluohtlik, kui ülekaalulisus.
61) Tuleb trenni teha ja normaalselt toituda. :)
62) Olen olnud kerges kuni mõõdukas ülekaalus eelkoolieast saadik. Maksimaalselt (ilma raseduseta) olen kaalunud 85 kg (ülikooli ajal, väga stressirohke aeg oli ja sõin kurbusest).
63) M
64) Minu isiklik arvamus oleks see , et inimesed ei pööraks tähelepanu kaalu numbitele vaid üldistaksid oma keha vaatepilt . Seetähendab seda , et inimene kes on 172 cm ja kaalub 68 kg , tema keha võib olla väga ilus ning vormis ja see ei tähenda seda et ta on paar kilo üle oma normaalsest kehakaalust . Sõna kehakaal on väga suhteline mõiste ning inimesed ei tohiks selles nii kinni olla . Pigem nad pekaisd vaatama oma füüsilist vormi , kui ksukilt miski hakkab ikka silma torkavalt rippuma , siis tasuks teha tööd selle kohaga , mitte mõelda et m pean kindlalt kaaluma 50kg .
Jõudu ja jaksu lõputöös !
65) Küsitlus tundub nagu oleks paksudele mõeldud:D muidu on hea
tervitades
tom
66) MINE METSA , SEENELE JA MARJULE (L)
by ; 100 kg-ine karvane ja suleline elukas .
67) väga hea test oli :) hästi välja mõeldud :)
68) Edu uurimustööga !
69) Söömishäired on väga tõsised asjad ja see on väga tore, et keegi ostsustas nendest uurimistöö teha. Inimesed peavad nende riskidest teadma.
70) Omast kogemusest võin öelda, et söömishäiretest on väga raske vabaneda. Pool aastat tundus, et sain jagu aga nüüd hakkab vist kõik korduma.
71) edu uurismistööl :)
72) ei soovi midagi lisada
73) Kaalun loomupäraselt väga vähe. Minu toitumisharjumused on korralikult ja toitun sarnaselt teiste pereliikmetega. Siiski olen mõelnud, et äkki on mul toitumishäire. Sooviksin kaalus juurde võtta, kuid paraku tulutult. Nüüd ei proovi sellele mõelda , vaid pigem süüa korralikult ja olen selline nagu olen. :)
74) mul läksid ned naise ja mehe pildiga asjad sassi
75) toitu väljutanud kuna kõht on liiga täis järsku saanud et raske olla:D
76) Mina isiklikult olen oma kehakaaluga hädas just mao tõttu ning see halb mao seisund tekkis minu varasematest toitumishäiretest, olin harjunud kohutavalt vähe sööma, kindlaid söögiaegu polnud, tihtipeale sõpradega väljas olles käisin poes näksisin midagi suvalisel ajal - kõik see vale toitumine maksis kätte, nüüd on keelatud mulle kõik rasvased, praetud, hapud/happelised, teravad jne toidud, gaseeritud joogid ja hapud mahlad ning pean olema arsti poolt määratud sunddieedil, jälgima täpselt kõike mida söön. See on kohutav, vaadates kõiki oma sõpru, nemad saavad kõike omale lubada ja süüa, mina aga ei tohi. Kehakaalu tõusmine on samuti ainult kahjulik arsti sõnul. Eriti tahaks seda rõhutada vanematele, et väga tähtis on jälgida, mida juba väike laps sööb ning harjutada sisse korralikud toitumiskorrad. Paar kuud peale haigust olen ma hakanud palju vähem süüa, kõik mida söön, tunnen tükk aega hiljem, et toit käib söögitorus ringi. Tekib hetki, kus kõrvetised on nii tihedad, et ei taha mitu päeva süüa, tahaks ainult oksendada.
Vabandan, kui läksin Teie palutud teemast väga mööda!
77) Ma vist juba mainisin, aga mul suhteliselt vastupidine olukord. Tahaks just juurde võtta vms .. Mitte just väga aga .. Ja söömishäired on mul pigem vastupidised , et söön liiga vähe ja nii ..
78) Ehk oli abiks:)!
79) .
80) mul oli anoreksia ja ortoreksia..sellest on raske välja tulla..samas kerge..anoreksia on meeletu enesesundimine ja siis on raske sellest lahti lasta...see on tervele inimesele sama hea kui kellegi tulistamine: nii kerge samas nii raske, psyyhika ytleb, et ei tohiks. Oli aegu, kus ma oleks pigem surnud kui söönud toidukorra vahele ühe kommi. Õnneks ma suutsin sellest lahti lasta..see võttis aega aasta, et terveneda
81) Väga paljudel noortel , eriti just naistel, on toitumishäired , kuid neid ei võeta väga tõsiselt. Olen ise nende käes vaevlenud, kuid meditsiiniliselt ei vaadata seda ohtliku haigusena. Arvatakse, et pigem moe värk vms- ja sellest on kahju.
82) Minu probleem ei ole ei üle ega ka alakaaluga seotud vaid toidauainetega. nt. ei saa ma süüa liha mitte sellepärast et ma oleks taimetoitlane. mulle meeldib praeliha lõhn ja kui ta taldrikul on aga suhu pannes ka kõige pisema tükki, tuleb se sama kiiresti välja ehk minu probleem on kuskil sügavamal kinni. Hea oleks kui se oleks ainuke toiduaine kahjuks on neid mida ma ei söö tunduvalt rohkem kui neid mida ma söön. Eestis ei ole ma veell ema abiga leidnud arsti kes tunnistaks probleemi ja suudaks mind aidata
83) 24. kysimuse puhul ( kuidas tuju on kui oled 2kg juurde v6tnud) seal oleneb vastus sellest kas v6tsin juurde lihasmassi arvelt v6i rasvumise arvelt. Loomulikult olen 6nnelikum kui oleksin lihasmassi arvelt juurde v6tnud 2kg.
84) Pole mõeldud inimestele, kes käivad jõusaalis/rasketreeningus ja soovivad juurde süüa kilosid, et nende arvelt lihast kasvatada.
Ilusat lõputööd!
85) it's fcking hard thing to live with.
86) Mõistlik toitumine ei ole lühiajaline projekt, seda peaks vaatama kui eluviisi ühte osa pikemas perspektiivis ja siduma eesmärgiga tervest vananemisest.
Edu lõputöö kirjutamisel!
87) Elu keerleb tänu standartiele palju ümber toidu, kui olin ülekaaluline mõtlesin palju toidule, ja kui olen normaalkaalus siis mõtlen sellele, mida ei tohiks või ei peaks sööma. Kokkuvõttes on siiski parispalju mõttestööst toidu juures, sest ei sooviks uuesti kaalus juurde võtta.
88) Väga lõbus küsitlus oli.
89) eelmisele küsimusele, olen ainult mõlenud.
90) kommenteeriks vastuseid: meelega 24h söömata ja tilkagi vett juues oli usuga seotud paastupäev(seega ei ole just häire)
ja Toidu väljutamine on seotud vale asja söömisega ja seega võimaliku haiguse/mürgistuse vältimisega.
91) Sõbrad kommenteerivad lihtsalt, et olen Auschwitzist, endil on õllekõhud ees.
92) .
93) Panite selle küsitluse valesse foorumisse, sest seal on peaaegu kõik mingilmääral toitumishäiretega.
94) Alakaaluline olen... küsimused põhiliselt ainult ülekaaluliste valdkonda kuuluvad
95) Tänan.
96) funkers
97) Oli natuke raske vastata,sest mõttemaailm on palju muutunud võrreldes mis ma 10 a tagasi arvasin,aga minevikus olen paljut selle teemaga seoses läbi elanud.
98) Tänan
99) Olen alates ülikoolieast buliimik. Olen saanud tuge psühholoogilt ja sundkäitumise lõpetanud, kuid 10 a hiljem tunnistan, et see haigus ei kao ilmselt kunagi - stressiperioodidel olen söödule ikkagi kuri ... :( Seepärast hoian meelega ka igasugu dieetidest eemale ja katsun väga-väga normaalselt toituda. Eelistan pigem rohkem süüa ja trenni teha, et olla lihaste üle rõõmus :)
100) Tahaks valmis lõputööd näha!
101) Meedia mõjutab meid palju, just üks päev arutasime tuttavatega, kuidas naise iluideaal on muutunud. Vaatasime nii ca 10 aastat vanu muusikavideosid ja praegused staarid olid seal hoopis lopsakamate vormidega, mitte paksud aga ka mitte kondised või sixpackiga. Nii, et ma tahan öelda seda, et ühiskond mõjutab meid ja ka mind.
102) Oleks pärast huvitav teada, mis olid uuringu tulemused.
103) ei soovi midagi lisada
104) Ei ole midagi lisada
105) Kui olin noorem, siis olin peaaegu anorektik. Nüüd olen saanud sellest üle :)
106) Söömishäired on tõsine probleem. Paljus naised ja mehed kannatavad nende all. On ülimalt vajalik, et seda rohkem teadvustataks ja neist avalikult ilma häbita räägitaks.
107) rohkem paksude VÕI naiste test, aga jah... :P
108) Ma ei ütleks, et kaalutõus või paks olemine just hirmu minus tekitab, pigem halba enesetunnet ja saamatust.
109) Kõik on hästi.
110) Pildid on liiga äärmuslikud. Valida väga kõhna ja keskmise naisekeha vahel on raske.
111) Oleks võinud olla ka osade punktidega seotud rohkem trenn. Kui mul on eesmärgiks lihase kasvatamine, siis on hea meel, kui suuremaks lähen ja kvaliteetset liha tuleb juurde. Küsimused oleks võinud enne foorumis läbi arutada.
112) Rohkem võiks olla küsimusi ka selle kohta, mis puudutavad seda, kui inimene pole paks vaid tahab juurde võtta.
Muidu täitsa tore küsitlus.