21) Me ei täpsustanud kaardi mitte esitamise põhjust
22) Me ei küsinud kellegilt koolivalmiduskaarti, kuna vastuvõtt toimus sisseastumistestide alusel.
23) Ei tekkinud sellist olukorda
24) Kuna ei küsinud, siis vanemale jäi valik, kas esitab või mitte.
25) me ei küsinud neilt kaar6ti
26) Meil ei olnud sellist situatsiooni, et vanemad ei soovinud esitada koolivalmiduskaarti.
27) Põhjused puuduvad
28) -
29) On liiga isiklik

Koolivalmidustest on lapsevanema jaoks.

Seda lihtsalt ei olnud.
30) Kuna see ei olnud tingimuseks kooli astumisel, siis ei ole hetkel välja tuua põhjuseid, miks neid esitada ei soovitud. Valdavad enamuses lapsevanemad siiski kaardi koolile ka esitasid.
31) Vanematel on mõnikord isiklikud põhjused
32) Vanemad pidasid mittevajalikuks kaarti koolile esitada
33) Kõik vanemad esitasid koolivalmiduskaardi.
34) Ei ole.
35) Vestluses vanematega ei olnud neil kõikidel koolivalmiduskaate.
36) Põhjuseks on ilmselt see, et me ei nõudnud koolivalmiduskaarti ning ilmselt polnud ka kõik vanemad teadlikud, et peavad koolivalmiduskaardi koolile esitama. Või siis on vanemal põhjust varjata infot, mida koolivalmiduskaart sisaldab või olid nad arvamusel, et kool korraldab konkursi ja teeb oma valiku ise koolivalmiduskaardist sõltumata.
37) Vanematega vestlused toimusid enne koolivalmiduskaartide valmimist.
38) Ei olnud ühtegi vanemat, kes ei soovinud koolivalmiduskaarti esitada.
39) Polnud selliseid vanemaid, kes oleks sellist kaarti toonud, ise ie teadnud , et sellised kaardid on lasteaedade poolt tehtud.
40) koolivalmiduskaartit üldse ei olnud
41) ei oska nimetada
42) ei olnud
43) Ei tekkinud sellist olukorda
44) Raske küsimus. Ma ei tea
45) ´-
46) -
47) -
48) -
49) me ei küsinud nende käest, sest ei teadnud sellest
50) Me pole küsinud.
51) Kõigil polnud kaarti, seda polnud väljastatud
52) Vanemad tahavad et õpetaja õpiks ise tundma lapsi. Muidugi, nad räägivad ise probleemides, kui need lapsel esinevad. Ja kindlasti lastega suhtlevad koolis ka psühholoog, klassiõpetaja ja sotsiaaltöötaja
53) Ei tea
54) Vanemad esitasid meelsasti koolivalmiduskaardi.
55) ei oma, ei ole objektiivne
56) Ei olnud selliseid vanemaid.
57) Ei küsinud
58) Paljudel vanematel ei olnud koolivalmiduskaarte
59) Lapsevanemad olid ise valmis koolivalmiduskaarti esitama
60) Lapsevanemad ei tahtnud näidata nõrk kjuljed oma lapsi
61) ei taha
62) sellist juhtumit ei olnud
63) kool ei nõudnud, sest meie jaoks on kõige olulisem vahetu otsene kontakt
64) Me ei küsinud kaarti.
65) Selliseid vanemaid ei olnud.
66) Meije koolis kõik kaardit oli olemas.
67) Vanemad tahaksid teada ka kooli arvamust.
68) niisuguseid vanemaid polnud
69) Lapsevanem soovis esitada, aga lasteaed ei tahtnud anda
70) Vanemad ei ole keeldunud, kuid kool pole nendelt koolivalmiduskaarti nõudnud.
71) Ma arvan, et mitte kõigi laste teadmised ei ole alati nõutud tasemel.
72) Kuna lapsed tulid läbi Tallinna Laste Nõustamiskomisjoni, siis olid kõigil piisavad nõustamiskokkuvõtted.
73) --
74) ei tea .
75) Esitasid need vanemad, kellele lasteaiast koolivalmiduskaart anti.
76) Vanemad esitasid.
77) Kõik esitasid
78) vanematelt ei küsitud
79) Ei olnud
80) Lasteaed ei väljastanud vanemale

Lapsevanem ei soovinud
81) Neid vanemaid ei olnud
82) Selliseid vanemaid ei olnud.
83) Ei oska öelda
84) lihtsalt ei olnud seda
85) ei küsinud
86) sest neid ei olnud.

21) Erivajadustega laste iseärasustest ja läbiviidud arstlikest uuringutest oleks vaja põhjalikku informatsiooni.
22) Sotsiaalsed oskused, käitumine.
23) Õpilase eripärade kohta.
24) Sotsiaalne valmisolek kooliks - suutma kuulata, keskenduma tööle, suhtlemine kaaslastega.
25) Ei oska vastata
26) Lapse sotsiaalsete oskuste kohta
27) Eelmisele vastusele sai hetkel tunduv olulisus järjestatud
28) Oleme arutanud lasteaias õpetajatega ja meie ühine arvamus oli:

kaart kirjutatakse kevadel, koolini on jäänud veel 3-4 kuud, mis on väga pikk ja muutuste rohke aeg. Kaart mis kirjutatakse valmis kevadel , ei pea enam paika sügisel. ( kogemus oma praegusest klassist, kellega sain ka kokku kevadel)

Minule, kui õpetajale sellisest kaardist mingit kasu ei olnud.

Tohutult suur ja mahukas töö õpetajale (lasteaia), millega õpetajal koolis midagi peale hakata pole. Arutelu käigus leidsime, et kaarti oleks vaja lapsele kes : 1) soovib saada pikendust 2) soovib tulla varem kooli.

Eraldi võiks olla infot selle kohta, kas laps on saanud logopeedilist abi, siis saaks koolis kiiremini tegutseda. Loomulikult on vanematele vaja ka lasteaias palju seletada ja selgitada, et sellise info edastamine kooli on tema lapse huvides ja toeks.
29) Sotsiaalsete oskuste kohta.
30) Informatsioon koolivalmiduse kohta peaks olema detailsem ja andma täpse ülevaate.
31) Väga tähtis on tugispetsialistide arvamus
32) Lapse koolivalmiduse kohta, eakohase käitumise kohta
33) Tunnetus-ja õpioskused
34) Kõige olulisem oli eelmisel lehel loetletud.
35) Milline on lapse lugemisoskus ja teksti mõistmine konkreetselt.

Nt tunneb tähti ei loe.

veerib

loeb soravalt

Kuidas hoiab töövahendeid käes, või kuidas kasutab.
36) Kokkuvõttev hinnang kooliküpsuse kohta võiks olla detailsem (põhjalikum).
37) Lapse sotsiaalsete ja mänguoskuste kohta.
38) Kuna ei ole koolivalmiduskaardiga veel kokku puutunud, ei oska esialgu soovitusi anda.
39) Mil määral on laps omandanud eelkooli õppekava mahtu.
40) Ma arvan et informatsiooni on piisavalt
41) Info võiks olla lapse haridusliku erivajaduse kohta ja see peaks olema antud professionaalselt, mitte niisama kokku kirjutatud. Info peaks käima just selle lapse kohta.
42) ainult koolis
43) Peamine info on olemas
44) -
45) -----
46) -
47) -
48) -
49) üldise lapsearengu kohta
50) Üldarenduse kohta.
51) Lapse koolivalmidusest
52) õpioskused/sotsiaaloskused
53) Täiesti piisav alus. Oleneb kuidas lasteaed seda täidab.
54) Lapse arengutulemused õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnas.
55) viimase aasta jooksul toimunud areng
56) Ei ole seda kaarti näinud. Peaks andma infot sotsiaalsete oskuste kohta, kehalise arengu kohta.
57) Koolivalmiduskaart on vajalik info saamiseks lapse erivajaduste kohta ning selle kohta, mida on tehtud (näit käitumishäirete kõrvaldamiseks või tähelepanu- ja keskendumisraskuste leevendamiseks).Erivajaduseks pean ka andekust mõnel alal. Niisama positiivsest kirjeldusest abi pole ja on lihtsalt lisatöö lasteaiatöötajatele.
58) Koolivalmiduskaartide informatsioon laste kohta oli ühtemoodi, stampformiga ja absoluutseelt erinev tegelikkusest.
59) Õpetajad olid näinud väga palju vaeva nende koostamisega, kuid nad olid vähe informatiivsed antud lapse kohta (isikupärasus puudus).
60) ei ole vaja
61) -
62) lapse erivajadustest
63) suured koolid vajavad ilmselt rohkem informatsiooni, selle kaardi täitmise sisukusest võib õpilase elus väga palju või üldse mitte oleneda, meie vestlused õpilase ja vanemaga on nii põhjalikud et lisa informatsiooni ei ole vaja.
64) Ei pea neid kaarte vajalikeks.
65) Millist abi on laps kooli astumiseni saanud.
66) Kõne areng, sotsiaalsed ja mänguoskused, tunnetus ja õpioskused, kokkuvõte lapse koolivalmidusest
67) Laste huvid
68) koolks valmisoleku kohta
69) Meile tundus, et kõik vajalik on kaardil olemas
70) Piisab eelmises punktis loetletud oskuste kirjeldamisest, lisaks peaks oskama laps arvestada kaaslastega ja teha teistega koostööd. Samuti võiks olla infot käitumusliku eripära kohta.
71) Sotsiaalsed oskused,teadmised iseendast (sünnipäev, aadress, vanemad, pere liikmed), kuidas tuleb toime kriitilises olukorras näit. oskus mängus kaotada. Oskus küsida abi ja ise abi anda.
72) Suhted eakaaslastega ja sotsiaalsed oskused
73) Kui koolivalmiduskaart on täidetud korrektselt, siis ta ei vaja täiendamist.
74) Sotsiaalsed oskused(käitumine kaaslastega)

Mänguoskused(lauamängud-oskus kaotada ja hoida reegleid)
75) Kas laps on kooliküps? Välja tuua konkreetsed individualsed omadused.
76) Konkreetsemalt lapse kohta, mitte liiga üldistavalt.
77) Tervise seisukord, tervise rikkumised
78) sotsiaalsed oskused
79) Kommunikat. oskused
80) Võiks rohkem olla lahti kirjutatud
81) Praegusel ajal on raske veel sellele küsimusele vastata
82) Lapse arengu tugevad küljed.
83) Koolivalmiduskaardil olevate lapse arengunäitajate järjestamine ei ole tegelikult õige. Kõik toodud arengunäitajad on võrdselt vajalikud. Kui üks nendest on oluliselt nõrgem ei tule laps õppimisega toime.

Kõik küsitu on vajalik.
84) konkreetsed ja objektiivsed kirjeldused oskuste kohta, märked erivajaduste kohta
85) õpilase kooliks valmidusest
86) arendamist vajavate oskuste kirjeldus ja tuua välja küljed lapse andekusest.

21) Ei oska midagi lisada.
22) Ei ole ettepanekuid.
23) Hinnang võiks näiteks olla 5-palli süsteemis ja lisatud juurde põhjendus.
24) Vt p 7
25) See asendab kenasti senist iseloomustust. Kuna meile tulevad vaid diagnoosiga lapsed, siis see on vahend lapse probleemi mõistmiseks psühhiaatrite poolt läbi lillede kirjutatule.
26) ...
27) Ettepanekud hetkel puuduvad
28) Vastus 7. küsimuses
29) Et õpetaja oleks teadlik,missuguste probleemidega laps kooli tuleb, missugust abi ja toetust ta vajaks.
30) Lisada võiks soovitused tugiteenuste rakendamise kohta koolis, lähtuvalt sellest, mida lasteasutuses eelnevalt on tehtud.
31) Informatsioon laste huvide kohta
32) Kuidas pere toetab lapse arengut, lastevanemate koostöövalmidus lasteaiaga.
33) Ei ole
34) Üldised märkused ja soovitused, millele peab tähelepanu pöörama. Nt kuidas lapsega suhelda jne.
35) Täiendada arengunäitajate konkreetse sõnastuse osas.
36) Koolivalmiduskaardis välja toodud punktid annavad põhjaliku ülevaate lapse arengust ning hetkel meil ei ole ettepanekuid.
37) Koolivalmiduskaadilt tahaks saada objektiivset infot lapse kohta.
38) Koolivalmiduskaardi esitamine kooli võiks olla lapsevanemale kohustuslik.
39) Pole kaarti ise näinud ja seepärast on raske sellele küsimusele vastata.
40) Võib olla kommunikatsioni oskused ja suhted peres
41) Võiks ehk olla veelgi positiivsetele külgedele rõhuv.
42) ei ole
43) Ettepanekuid ei ole
44) Arengu
45) -------
46) -
47) -
48) -
49) ei näinud neid kaarte
50) -
51) Praegu ei oska veel öelda, sest neid pole palju kasutada saanud
52) -
53) Ei ole ettepanekuid.
54) Sotsiaalsed oskused - kuidas suudab oma emotsioone ja käitumist kontrollida, oskab teistega arvestada. Arvestab grupi vajadustega või mitte.
55) -
56) Ei tea.
57) Koolivalmiduskaarti sellisena ei pea vajalikuks. Võiks olla märkused erivajaduse kohta ning mida on tehtud.
58) Ettepanek hetkel puudub, kui neid täidetakse tegelikkusest erinevalt.
59) Võiks olla lühem ja konkreetsem. Kirjas võiks olla koolivalmiduse kriteeriumid ja kuidas laps neid täidab (märgisüsteemis). Oluline on lapse tugevad küljed ja mida on vaja toetada, arendada ning sotsiaalne toimetulekk grupis. Lasteaiaõpetajad tegid eelmisel õppeaastal ära VÄGA SUURE töö, mis kahjuks kooli jaoks ei kandnud vilja. Loodan, et lapsevanemad said sellest abi ja toetust oma lapse kasvatamisel ja arendamisel.
60) laste huvitused (ringid, hobbi)
61) -
62) puudest tingitud erivajadustest
63) meid rahuldab
64) Ettepanekud puuduvad, sest koolikohustus on kirjas põhiseaduses.
65) Mis valdkonnas on laps seni abi saanud.
66) Tunnetus ja õpioskused
67) Raske õelda
68) ettepanekuid ei ole
69) Kaart on väga põhjalik ja läbi mõeldud.
70) Käitumusliku eripära väljatoomise osas.
71) Eneseteeninduse all hügieeniharjumused.

Millistest ringidest võtab osa väljaspool lasteaeda.

Kas vajab logopeedilist abi(häälduspuuded, kogelus jms)?
72) Võiks olla kirjeldatud, milline terviseprobleem (mitte dignoos) lapsel on või mis iseärasus tervise seisundis.(nt gluteenitalumatus toidus vmt)see oleks praktiliselt väga vajalik. Kahjuks ei kajastu need asjad sageli lapse tervisekaardis.
73) Ettepanekud puuduvad
74) Käitumine peres(suhted vanematega)
75) Välja tuua lapse einevaid vajadusi.
76) Õpi- ja sotsiaalsed oskused.
77) Täiendav info lapse tervise kohta
78) ei oska ütelda
79) Ei oska öelda
80) Ei oska öelda
81) Koolivalmiduskaart on täielik
82) Ettepanekuid ei ole.
83) Ettepanekuid ei ole, sest 1 kaardi puhul puudub üldistamiseks võimalus.
84) erivajadused /õpiabi vajadus
85) ei mäinud
86) märkisime eelnevas punktis.

21) Kool saab infot lapse arengust.
22) Kui kooli tahab tulla õpilane, kes on noorem kui seitse aastat.
23) Seda saab arvestada klasside komplekteerimisel.
24) Kaart, mis on täidetud pideva vaatluse alusel, annab lapsest põhjalikuma ülevaate, kui nn. "katsed". Vajadusel saab koheselt rakendada õpiabi.
25) Kirjutasin eelmises punktis
26) Õpetajad oskavad lapsele personaalselt läheneda ning teavad, millistes valdkondades vajab laps kõige rohkem tuge.
27) Abistab konkreetselt õpetajat uute laste tundmaõppimisel. Juhul kui õpetaja kohtub lastega juba eelkoolis on koolivalmiduskaardil kindel oluline kõrvalroll
28) - - -
29) Õpetaja näeb, missuguse koolivalmiduse tasemega õpilastega tegu on.

Vastavalt sellele valib ta õpetamise metoodika, õppekirjanduse.

Õpetaja saab varakult hakata tegelema nii lapse arengu tugevate kügedega, kui ka lapsel toetamist vajavate külgedega.

Õpetaja saab oma tegevust paremini reguleerida.
30) Koolivalmiduskaart võimaldab koolil juba kevadel planeerida tugiteenuste pakkumise võimalusi ja tagada olukord, kus kõik õpilased saavad oma arengule vastavat abi.
31) Lihtsustab varem alustada individuaalset tööd, arvestades varem omandatuid teadmisi ja oskusi. Vajadusel on võimalik jätkata tööd HEV lastega.
32) Kui kaart on lasteaia poolt objektiivne ( nii positiivsed kui ka negatiivsed omadused), siis on õpetajal olemas ülevaade õpilasest ja tal on kergem abistada last.
33) Iga õpilase kohta saab informatsiooni( millised on toetamist vajavad küljed ning millised on ta tugevad küljed)
34) Õpetajatel on kergem alustada tööd.
35) Annab ülevaate klassi lähtetasemest.
36) Annab põhjaliku eelinfo kooli tuleva lapse kohta, toetades õpetaja tööd.
37) Koolil oleks lihtsam kohe lapsele individuaalselt läheneda.
38) Õpetaja saab enne lapse kooli astumist juba lapsest üht-teist teada, vajadusel on võimalus ka juba enne kooli lapsevanemaga suhelda lapse parema koolitee läbimiseks.
39) Eelkooli õppekava ja põhikooli õppekava haakuksid paremini, valutumalt lapsele.
40) Rohkem info lapse kohta
41) Saab last kohe hakata efektiivsemalt toetama.
42) sotsiaalareng, koolivalmidus,koneareng jne.
43) Õpetaja saab ülevaate lapse arengust ja sellele toetudes oma tegevust planeerida lapse arendamiseks
44) -
45) on suur kasu, sest hakkame teadma lapsest palju rohkem, ning saame lapsega õigemini ja kasulikum suhelda ja teda õpetada
46) on suur kasu
47) on suur kasu
48) on suur kasusest
49) on küll kasu, sest õpetajal on siis teadmised, kuidas edaspidi parem lapsega suhelda ja teda õpetada
50) On õpetajale abiks.
51) Õpilasi saab klassidesse paigutada oskuste, huvide ja taseme järgi.
52) Klassiõpetaja on teadlik lapse arengust, oskustest ning on teadlik sellest, millised on lapsel nõrgad küljed või mured
53) Annab lasteaia õpetajate poolse pildi lapse arengu kohta.
54) Loob mõningase pildi lapsest.
55) saab lapsest üldise pildi
56) Ilmselt saab teada, mida laps oskab ja millisena kasvatajatele paistab, millisest keskkonnast ta on tulnud, mida lasteaias õppinud.
57) Praegusel kujul kasutegurit ei näe
58) Mina sellest informatsiooni ei saanud
59) Klasside komplekteerimisel on kindlasti abiks. Lisaks koolivalmiduskaardile oleme seda meelt, et kohtuda ka individuaalselt perega.
60) 1. aitab individualtöö lastega

2. organiseerida pikkapäevarühma töö

3. lastevanemate konsulteerimine laste arengu ees
61) Parem uurida lapsi.
62) õpetaja saab informatsiooni millele toetuda õppetegevustes
63) on lisa infoallikas
64) Ei näe kasutegurit.
65) Üldine informatsioon edasiseks tegutsemiseks. Ajaline kokkuhoid.
66) Me rohkem teame lapsest.
67) Teades rohkem lapsest, kool saab soodustada õpet
68) saab infot lapse kooliks valmisoleku ja arengu kohta
69) Õpetaja saab klassi üldpildi, milliseid osaoskusi on arendada
70) Koolivalmiduskaart annab koolile infot lapse arengust ja toob välja eripära.
71) Aitab õpetajal kergemini õpilase ja tema vanematega suhelda.

Annab ülevaate õpilase eelteadmistest, käitumise iseärasustest.
72) Kuna meie kooli tulevad põhjalikult nõustatud ja uuritud lapsed siis näeme kasu just tavakoolide õpetajatele, sest temale läheb laps nagu "puhas leht"
73) Kaart annab võimaluse jalgida lapse arengut, kaart näitab erinevate spetsialistide nägemust lapse kohta, me võime teha järeldusi lapse kooliküpsuse kohta......
74) On võimalus saada rohkem informatsiooni(tugevad küljed

) võrdsustamina näitab arengu dünaamikat
75) Kui on välja toodud rohkem individuaalseid omadusi , vajadusi ja lapse käitumist, siis on sellest kasu.
76) Kuidas lapsel on läinud eelmises kollektiivis.
77) Annab väga olulise informatsiooni, aga infot ei ole piisavalt
78) info lapse kohta
79) Õpilaste edukat areng
80) Kui on põhjalikult lahti kirjutatud, siis õpetajal on lapse kohta rohkem informatsiooni.

Kui laps on saanud abi tugisüsteemilt, siis peaks kaardil olema sellekohane märge ja õpetaja teab sellega arvestada.
81) Kaart annab klassijuhatajale informatsiooni ja aitab edasipidises töös lapsega
82) Nad aitavad paremini tunda lapsi koolivalmidus.
83) Tubli lapse puhul ei ole kaart vajalik. Toetust vaja lapse puhul ei pruugi lapsevanem seda esitada.
84) võimaldab planeerida ette klassi- ja koolitegevust, õpiabi vajadust
85) õpetaja siis teab rohkem õpilasest
86) Kool saab informatsiooni lapse senisest arengust.

21) Nõuame kõigilt kaartide esitamist.
22) Oleneb vastuvõtukorrast.
23) Ei oska öelda.
24) Kuna tänavu on koolivalmiduskaarte meieni jõudnud üksikud, siis saame järeldusi teha edaspidi.
25) Esialgu veel ei tee midagi. Kui oleme väljatöötanud oma kooli õpilastele nende arenguraamatud, siis saab sellest kindlasti üks osa sinna.
26) Peame seda veel koostöös 1. klasside õpetajatega arutama.
27) Puudub hetkel kogemus
28) _ _ _
29) Palume kõigil koolivalmiduskaarte esitada.
30) Hetkel on plaanis koolivalmiduskaardi esitamine panna üheks kooli astumise tingimuseks: s.t lapsevanemal on kohustus koolivalmiduskaart koolile esitada.
31) Oleks kasulik üldse neid kaarte saada.
32) Lapsevanem peaks olema kohustatud esitama koos dokumentidega ka lapse koolivalmiduskaardi. Võiks kaaluda võimalust, et lasteaiad esitavad kaardi otse koolile.
33) Ei tee midagi teisiti.
34) Küsime lastevanematelt koolivalmiduskaarte.
35) Küsime kõikidelt vanematelt koolivalmiduskaarte. Võimalusel ühtlustame klasside taset.
36) Lisame esitatavate sisseastumis dokumentide nimekirja ühe kohustusliku dokumendi - koolivalmiduskaardi.
37) Küsime kõigilt lastevanematelt lisaks teistele dokumentidele koolivalmiduskaarti.
38) Kui oleme nüüd koolivalmiduskaartidest teadlikud, siis loodan, et kool küsib neid lapsevanematelt.
39) Ei oska vastata.
40) Ma ei tea
41) Palume lapsevanemal koolivalmiduse kaart esitada koos kooli sissestumiseks vajaliku dokumentatsiooniga, need kaardid saab enda valdusesse HEV õppe koordineerija, kes töötav info läbi ja astub vajalikud sammud.
42) uus IOP, individuaaloppe
43) Küsime vanematelt koolivalmiduskaardid kevadel
44) -
45) ei ole neid näinud
46) ei ole neid näinud
47) Ei ole neid näinud.
48) ei ole
49) ei oska öelda
50) Tutvustamine ja kasutamine.
51) Sel õppeaastal polnud nendest kaartidest suurt abi, neid kogunes vähe.
52) Kui klassiõpetajal on olemas laste koolivalmiduskaardid, siis võib ta, lähtudes nendest, koostada aastaplaani nii, et leida iga õpilase jaoks oma meetodid, mis on tema jaoks sobilikud.
53) Ei tee midagi teisiti.
54) Loen neid alles kevadel, kui esimene kooliaasta läbi. Alustan iga uue õpilasega nagu puhtalt lehelt, mulle meeldib avastamisrõõm.
55) jah, soovime kõigilt koolivalmiduskaarti
56) Mitte midagi.
57) Praegu mitte midagi
58) Eriliselt ei midagi
59) Ootame lapsi koos vanematega vestlusele koos koolivalmiduskaardiga. Kui neid selleks ajaks pole, siis on neist hiljem kasu väiksem.
60) tahame et koolivalmiduskaart oli e-süsteemis
61) Teeme edasi.
62) võtame kasutusele
63) on lisa informatsioon, mida vajadusel kasutatakse
64) Teeme seda, mida HA nõuab.
65) Õpilaste vastuvõtu töö on efektiivsem.
66) Koolivalmiduskaart on vaja 1 klassis et klassiõpetaja planeerib oma töö.
67) Palume, et kõik vanemad esitaksid kaardi
68) küsime kaarti kevadel
69) Järgmisel õppeaastal kogume kõigilt lastelt koolivalmiduskaardid ning hiljem analüüsime ja koostame tegevuskava
70) Oskame last paremini individuaalselt arendada ja arvestada tema tugevate külgedega.
71) Meie kool ei kasuta seda kaarti.
72) Kuna meie kooli tulevad lapsed läbi Tallinna Laste Nõustamiskomisjoni puudub selles osas seisukoht.
73) Vaatame,

kõik oleneb sellest kas kõik lapsed tulevad kaartidega ja sellest, kuidas nad tõidetud on...
74) küsime kaartid varem ja vestlused vanematega võivad toimuda nende alusel
75) Küsida koolivalmiduskaarti juba kevadel.
76) Hetkel ei oska öelda, kuna järgmisel õppeaastal on need lapsed 2. klassis.
77) Jään kõik nagu on
78) küsime esimesse klassi tulevate õpilaste vanematelt
79) Raske öelda
80) Midagi ei tee
81) Analüüsime lapse arengu võrreldes lasteasutuse poolt saadud informaiseooniga ja korraldame edaspidist koostööd lastevanematega.
82) Teisiti ei tee.
83) Tutvumisvestlusel lapsega lähtun kaardist.
84) konkreetsema info korral saab ette planeerida tegevusi
85) ei tea
86) Kuna see on uus, siis tutvume ja alles siis teeme järeldused.