Uuring "Eesti perearstide ja füsioterapeutide valmisolek liikumisretsepti rakendamiseks"
Lugupeetud füsioterapeut/perearst!

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis viiakse läbi uuring teemal „Eesti perearstide ja füsioterapeutide valmisolek liikumisretsepti rakendamiseks“, mille eesmärk on välja selgitada kuidas Eesti perearstid ja füsioterapeutid praktiseerivad liikumisnõustamist ning kuidas suhtutakse liikumisretsepti. Selle välja selgitamiseks oleme koostanud küsimustiku, millele vastamiseks kulub Teil 5-10 minutit. Küsimustik on vabatahtlik ja anonüümne, Teie vastuseid ei ole võimalik Teie isikuga kokku viia. Saadud tulemusi kasutatakse ainult uuringu huvides.
Küsimustikus on kasutusel valikvastused ning mõne küsimuse juures on võimalik enda vastust täiendada lahtris „Muu“.

Liikumisretsept on spetsiifiline treeningplaan, mis on koostatud tervishoiutöötaja või rehabilitatsioonispetsialisti poolt, võttes arvesse patsiendi seisundit (Kallings 2016). Liikumisretsept on alati kirjalik. Enamasti kasutatakse liikumisretsepti krooniliste vaevustega patsientidel. Selle eesmärk on panna patsient mõistma, et treening on tema terviseseisundi parandamisel vähemalt sama oluline kui ravim (Pedersen ja Saltin 2015). Tavaliselt sisaldab liikumisretsept treeningu tüüpi (vastupidavus-, jõu-, tasakaalu-, koordinatsiooni trenn), sagedust (treening kordade arv nädalas), intensiivsust (VO2max, HRmax, 1 RM), treeningu kestust (minutites, tundides) (Luan jt 2019). Liikumisretsept ei pea käsitlema spetsiifilisi harjutusi, vaid pigem treeningu tüüpi ja doosi. Vajadusel on selgitatud ka treeninguga progresseerumist. PS! Harjutuskava ei ole liikumisretsept!

Lisaküsimuste tekkimisel palun kontakteeruge uuringu vastutava uurijaga Martin Argus (martin.argus@ut.ee) või uuringu teostajaga, füsioteraapia üliõpilasega Ave-Mai Larin (ave.mai.larin.aml@gmail.com)

Head vastamist!